|
This course offers a general overview of political science. It aims at making an acquaintance with the central concepts of modern political theory (freedom, democracy, civil society, rule of law, parlamentarism etc). It begins by providing insights into the historical emergence of politics as a practical field as well as into the beginnings of political theory. The course focusses on modern regimes, on the concepts of the state and democracy. Next to that, it also looks at the emergence of modern world-views and offers an overview of the major contemporary ideologies. Finally, the topics of representation and elections as well as those of parties and party systems are dealt with. The main aim of the course is to give an overview of innovation as a real development in enterprises, introduce different types (product, service, organizational and marketing innovation) and levels of innovation (from technological revolutions to other radical and incremental innovations), innovation in different sectors, concept of systems of innovation, and strategies for the promotion of innovation and using its competitive advantages. Also the impact of innovation on social and economic development and basic concepts of innovation policy will be discussed.
Tegemist on seminaride sarjaga eelkõige neile, kel plaan minna edasi õppima magistrantuuri Eesti või välismaa ülikoolidesse. Tavapärasest erineva ülesehitusega kursusel, kus traditsiooniliste loengute asemel toimuvad seminarid, on kolm peamist fookust: iseseisev uurimustöö, teadusmaailm kogu oma igapäevases kirevuses ja edasiõppimine magistritasemel. Loengud toimuvad 15. veebr.; 27. veebr.; 12. märts; 26. märts; 9. aprill; 23. aprill; 7. mai; 21. mai ja 24. mai toimub eksam Loengud toimuvad Neljapäeviti kell 14.00-16.16 ruum X-413 Bakalaureuseeksamiks valmistumiseks vajalikud kordamisküsimused, lugemismaterjalid, juhend ning võimalus esitada foorumi kaudu küsimusi. Info bakalaureustöö kirjutajale ja juhendajale Kursuse eesmärgiks on anda osalejatele ülevaade Eesti riigi peamistest institutsioonidest ning nende toimimisest. Course on environmental policy is aimed mainly at the students of public administration and law, though all other students are most welcome. The course focuses on environmental policy as one of the public policy fields, thus the structure of the topics follows different levels of policy making in the field (global, regional, national, local). A secondary approach focuses on the connections between environmental policy other disciplines such as law, economics, international relations and philosophy and ethics. Different areas of environmental policy such as waste, nature protection, air and water, environmental management, serve as examples in different lectures. One of the overarching subjects of the course is administrative capacity in policy development and implementation. Kursuse eesmärgiks on anda mitmeplaaniline ülevaade Euroopa Liidust. Kursusel võetakse vaatluse alla EL-i peamised institutsioonid, nende sisemine ülesehitus ja rollijaotus, lähemalt tutvutakse ELi otsustusprotsessiga. Käsitlusele tuleb ka euroopastumise fenomen avaliku halduse perspektiivist, seda eeskätt halduspoliitikate ja liikmesriikide haldussüsteemide ühtlustumise näite varal. Kriitiliselt hinnatakse EL-i toimimise praktilist loogikat. Kursus käsitleb ka Euroopa Liidu (ja selle eelkäijate) loomise ajaloolisi eeldusi ja vahetut kujunemist, liikmesriikide ja keskuse vahelisi suhteid ning pädevuste teisenemist. Kõne alla tulevad olulisemad EL-i integratsiooni seletavad teooriad, sh ka küsimus üha sügavama lõimumise eeldustest ja võimalikkusest ning EL-i vastavus demokraatia nõuetele.
The course aims to give overview of sociology as specific science, research methods, important issues in contemporary society and teach social research skills. Kursuse põhieesmärk on tutvustada sotsioloogiat kui iseseisvat teadust, selle teoreetilisi aluseid, uurimisküsimusi ja -meetodeid ning arendada iseseisva uurimistöö kirjutamise oskusi. Kursuse põhieesmärk on tutvustada sotsioloogiat iseseisva ja iseärase teadusena, selle uurimismeetodeid, päevakohasteid uurimisküsimusi ning arendada sotsiaaluuringute teostamiseks vajalikke oskusi. Kursus käsitleb haldusjuhtimist süsteemitasandil (avalik sektor tervikuna, mitte üksik avaliku sektori organisatsioon). Käsitlusele tulevad teooriad ja lähenemised, mis vaatavad haldusjuhtimise arenguid ennekõike ajaloolises perspektiivis või läbi arengutrajektooride. Otsitakse vastuseid küsimustele, miks haldusjuhtimisega ja avaliku sektoriga tervikuna seostatakse ennekõike pidevaid reforme; miks haldusjuhtimise süsteemsed reformid ei õnnetus pea kunagi sellisena nagu plaaniti? Tutvustatakse erinevaid institutsionaalseid teooriaid ja lähenemisi, mis neile küsimustele osalisi seletusi pakuvad. Organisatsiooni- ja tööpsühholoogia aine raames tegeletakse inimese käitumise seaduspärasustega organisatsioonis ja töises keskkonnas. Inimese käitumist ja tegevust analüüsitakse kolmest tasandist lähtudes: individuaalne, grupi ja organisatsiooni tasand.
Kursuse eesmärk on anda ülevaade innovatsioonist kui reaalses ettevõtluses toimuvast uuendustegevusest; tutvustada erinevaid innovatsiooni liike (toote-, protsessi-, organisatsiooni- ja turundusinnovatsioone) ning erinevaid astmeid (tehnoloogilistest revolutsioonidest teiste radikaalsete innovatsioonideni kuni järkjärguliste innovatsioonideni). Kursus käsitleb innovatsiooni erinevates majandussektorites, innovatsioonisüsteeme ning ettevõtete strateegiaid innovatsiooni arendamisel ja konkurentsieeliste kasutamisel ning innovatsiooni mõju ühiskonna ja majanduse arengus.
Kursuse eesmärk on anda ülevaade innovatsioonist kui reaalses ettevõtluses toimuvast uuendustegevusest; tutvustada erinevaid innovatsiooni liike (toote-, protsessi-, organisatsiooni- ja turundusinnovatsioone) ning erinevaid astmeid (tehnoloogilistest revolutsioonidest teiste radikaalsete innovatsioonideni kuni järkjärguliste innovatsioonideni). Kursus käsitleb innovatsiooni erinevates majandussektorites, innovatsioonisüsteeme ning ettevõtete strateegiaid innovatsiooni arendamisel ja konkurentsieeliste kasutamisel ning innovatsiooni mõju ühiskonna ja majanduse arengus; samuti innovatsioonipoliitika põhimõisteid.
Keskkonnapoliitika kursus on suunatud eelkõige põhiõppena avalikku haldust ja õigusteadust õppivatele üliõpilastele, kuigi teretulnud on ka teiste erialade tudengid. Kursus keskendub keskkonnapoliitikale kui ühele halduspoliitika valdkonnale ning selle ülesehitus lähtub eelkõige poliitikakujundamise eri tasanditest (ülemaailmne, regionaalne, riiklik, kohalik) ning keskkonnapoliitika kui valdkonna seostest teiste teadusharudega (õigus- ja majandusteadus, rahvusvahelised suhted ja julgeolek ning eetika). Keskkonnapoliitika erinevaid teemasid nagu looduskaitse, jäätmed, keskkonnakorraldus ning õhu ja vee kaitse käsitletakse pigem näidetena, mitte peamiste teemadena. Kursuse läbivaks teemaks on haldussuutlikkus keskkonnapoliitika kujundamisel ja elluviimisel. Loengud toimuvad: 3. veebr, 17. veebr, 2. märts; 16. märts kell 13:00-15:30 Seminarid: 21. veebr; 20. märts kell 12:00-13:30 ja 10. veebr; 9. märts kell 13:00-14:30 Põhiõppe ainetööd eraldi tunniplaanis ei ole. Toimub üks sissejuhatav loeng 2.-3. nädalal nii sügis- kui kevadsemestril. Põhiõppe ainetöö on mõeldud 4. ja 5. semestri üliõpilastele. Poliitikafilosoofia eksamid toimuvad: 26. oktoober 2011 kell 14.00-16.00 ruumis X-211C ja 19. jaanuar 2012 kell 14.00-16.00 ruumis X-414 Käesolev kursus on mõeldud üldise sissejuhatusena politoloogiasse. Kursusel käsitletakse poliitika kui praktilise ala ja poliitikateooria ajaloolist kujunemist, tutvutakse põhjalikumalt riigi ja kodanikuühiskonna mõistete ning nende omavaheliste suhetega, samuti modernse maailmavaatelise paradigma kujunemisega. Käsitluse alla tulevad poliitikateooria kesksed mõisted (vabadus, demokraatia, õigusriik, parlamentarism etc.), lähemalt kaardistatakse tänapäevaseid režiime ja ideoloogiaid ning antakse ülevaade parlamentarismist, valimistest ja parteisüsteemidest. Alates 12. märtsist, 2009. a kehtib uus praktikajuhend. Tere Saadan teile info seoses reedese (18. novembri k.a.) seminariga. Seoses seminariga palun lugeda läbi tekst, mis on ilmunud Riigikogu Toimetistes ning mille lisan käesolevasse e-kirja. Selle artikli põhjal toimub meil arutelu. Parimate soovidega Jüri Kursus käsitleb riigi rahandust nii heaoluökonoomika kui ka avaliku valiku ja institutsionaalse ning konstitutsionaalse ökonoomika vaatepunktist. Kursus annab ülevaate riigi rahanduse kui distipliini ajaloost ja arengust, erinevatest lähenemistest riigi rahanduses (nt. Edgeworthi traditsioon ja Wickselli traditsioon) ja peamistest küsimusvaldkondadest, millega riigi rahandus tegeleb s.h. avalikud hüved, välismõjude problemaatika, maksustamise üldprintsiibid, efektiivne ja optimaalne maksustamine, eelarve, sotsiaalkindlustus, sotsiaalhoolekanne, kulu-tulu analüüs avalikus sektoris, omandiõigus. Sissejuhatav kursus avalikku haldusesse. Kursuse eesmärgiks on anda sissejuhatav ülevaade peamistest kaasaegse avaliku halduse kesksetest küsimustest: avaliku halduse definitsioon ja avaliku halduse mõttelugu; ideoloogiad, riigiteooriad ja riigi ülesanded; avaliku ja erasektori erinevused ning mittetulundussektori roll; bürokraatia definitsioonid ja mudelid; maksud ja riigieelarve; riigi suurus kui riigi toimimist mõjutav faktor; avalik teenistus, riigi ametkonna juhtimine ja avalik eetika; innovatsioon, majandusareng ja riigi roll; mitmetasandiline valitsemine: omavalitsus – riik – Euroopa Liit; avaliku halduse arengud, reformid ja muutused. Kursus koosneb loengutest, seminaridest (päevasele õppele, osalemine kohustuslik), iseseisvast kirjanduse läbitöötamisest, kirjalikust kodutööst ja eksamist. Sissejuhatus õigusteadusesse (statsionaar- ja kaugõpe) reedeti 2011 sügis
Käesoleva kursuse eesmärk on käsitleda poliitka analüüsi kui poliitika protsesside osa, ja erinevaid analüüsitehnikaid, mida poliitika analüüsides tavapäraselt kasutatakse.
This course is to introduce main theories and practice about information society in the context of public administration systems and reform. The course will cover topics as follows: the current state and development of the information society and egovernance (including issues such as Internet-based voting, e-security, etc with special emphasis on the Estonian case); the impact of the information society on public service delivery; the impact of e-Government on the private sector; and critique of e-governance. Vajalik informatsioon ja materjalid haldusjuhtimise kaugõppe magistrantidele
Statsionaarse õppe magistrante puudutavad juhendid, vormid jm The purpose of the course is to introduce the students to the two main systems of Public Administration that evolved independently of the ‘Western’, now globalized system and its different forms, the Chinese and Islamic/Ottoman ones. These two systems are of particular interest because they may also form the basis of the two main competing models to the ‘Western’ form of governance. The course is therefore historical in focus but not in purpose. The idea is to look at PA in the context of governance and to see whether similar problems have been addressed in different ways. The goal of the class is both the familiarization with the two systems and the reflection of the ‘Western’ one through the comparative mirror.
Alates 12. märtsist, 2009. a kehtib uus praktikajuhend. Kursus annab ülevaate riigi rahanduse kui distsipliini ajaloost ja arengust, erinevatest lähenemistest riigi rahanduses ja peamistest küsimusvaldkondadest, millega riigi rahandus tegeleb, s.h. avalikud hüvised, välismõjude problemaatika, maksustamise üldprintsiibid, efektiivne ja optimaalne maksustamine, sotsiaalkindlustus ja sotsiaalhoolekanne.
Kursuse eesmärgiks on käsitleda avaliku sektori organisatsioonide juhtimise
teoreetilisi lähenemisi ning peamisi väljakutseid tänapäeva avaliku halduse
kontekstis. Vaatluse alla tulevad olulisemad juhtimisteemad ning nende eripära
ja kaasused avalikes organisatsioonides.
Kursus käsitleb haldusjuhtimist süsteemitasandil
(avalik sektor tervikuna, mitte üksik avaliku sektori organisatsioon).
Käsitlusele tulevad teooriad ja lähenemised, mis vaatavad haldusjuhtimise
arenguid ennekõike ajaloolises perspektiivis või läbi arengutrajektooride.
Otsitakse vastuseid küsimustele, miks haldusjuhtimisega ja avaliku sektoriga
tervikuna seostatakse ennekõike pidevaid reforme; miks haldusjuhtimise
süsteemsed reformid ei õnnetus pea kunagi sellisena nagu plaaniti?
Tutvustatakse erinevaid institutsionaalseid teooriaid ja lähenemisi, mis neile
küsimustele osalisi seletusi pakuvad. Loengute ja seminaride ajad 23.09 kell 9.00-12.00; 12.30-15.45 7.10 kell 12.30-15.45 21.10 kell 12.30-15.45 The course discusses crucial issues in the development and administration of small states. In many areas of life, small states face different problems than larger states, both in terms of the nature of problems (e.g. size of the market) and in potential solutions (e.g. limited human capital). Globalization and regionalization add new complex challenges to the small states. Innovation and industrial development often depend on long-term and large-scale investments and growing markets, both lacking by nature in the small states. Thus, the specific innovation and industrial policy context of the small states receives special attention during the course. This course deals with capacities to generate, manage and evaluate policies. Specifically the course looks at factors influencing public sector capacities in developmental setting.
This course concentrates on case studies how businesses cope in changing global conditions and what are the key drivers of changes and factors of success.
The seminar operates as a classical graduate seminar where Masters students have to present their work on MA thesis.  The goal of this class is to see what can be learned for technology primarily from dealing with the critique thereof, as a sophisticated understanding of technology – and technology governance – requires that one look at, and understands, its “dark side” and its existence-changing, epochal power in the modern world. In this course, after the introduction of question and issues and a discussion of techno-determinism, pars pro toto, one of the main schools of that critique (that of the German Weimar Republic associated with the names of Freyer, the Jünger brothers, and Gehlen) is used to approach the issue; we will then deal in great detail with Information and Communication Technology (ICT) as the paradigmatic technology of our time, and here with a focus on the Web 2.0. Via the ‘Catholic critique’ we will look at counter-models, leading to the examination of one of the main technophobic utopias, the Arts & Crafts movement and especially Morris, and finally, to the question of contemporary realistic alternatives. The idea of this class is to investigate the philosophical arguments of the given texts and models, to follow these lines of thought in their theoretical and practical implications, and to discuss them on a culturological level as well.
| |
