Moodle

You are not logged in. (Login)

Skip Main MenuSkip Latest News

Latest News

  • 2 Feb, 23:26
    Rainer Kattel
    HHM1070/HHM1030 Policy skills syllabus now available more...
  • 11 May, 08:54
    Rainer Kattel
    Another MA defense more...
  • 8 Apr, 10:36
    Rainer Kattel
    TG MA defenses more...

Available Courses

  • This course offers a general overview of political science. It aims at making an acquaintance with the central concepts of modern political theory (freedom, democracy, civil society, rule of law, parlamentarism etc). It begins by providing insights into the historical emergence of politics as a practical field as well as into the beginnings of political theory. The course focusses on modern regimes, on the concepts of the state and democracy. Next to that, it also looks at the emergence of modern world-views and offers an overview of the major contemporary ideologies. Finally, the topics of representation and elections as well as those of parties and party systems are dealt with.
  • This course offers an introduction to the topic of scenario planning. 

    Scenario Planning is widely used in Futures Studies and in Technology Assessment. A number of institutions
    and policy 
    recommendation practitioners, including the
    academia, governments, 
    state institutions, NGOs, Think Tanks and large
    corporations, have 
    resorted to the method of scenario
    planning. It has 
    proved to be an invaluable strategic toolkit for
    decision making 
    under fundamental uncertainty - the unknown unknows - to face future challenges and
    opportunities, to identify 
    innovations, to undertake interventions, or to
    prevent or manage 
    disasters.

    Our focus in this course is on the fundamental nature and
    range of scenario 
    planning, including the structure of reasoning
    about futures. 

    We will also practice realistic scenario planning
    through a convergence 
    seminar.

    Key words: 

    Fundamental Uncertainty; Abductive
    Reasoning; 
    Plausibility; Creativity, Narratives and
    Imagination; Hypothetical 
    Retrospection; Convergence Seminars;
    Participatory Technology 
    Assessment; Risk Assessment; Disaster Management.

    Time: 4-8 March & 11-13 March, evenings 18:00-20:30

    Level: All levels.

    Prerequisites: None.

    Teacher: Ahti-Veikko Pietarinen, Chair of Philosophy, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance


  • Loengud+seminarid toimuvad: 21.10; 28.10 (ruum X-211A); 4.11; 11.11; 18.11; 25.11; 9.12; 16.12 ruum X-413
  • This course is in English
  • Kursus käsitleb Kaukasuse ja Kesk-Aasia post-sotsialistlike riikide arengut. Loengud/seminarid toimuvad septembris (16.09; 17.09; 19.09; 23.09; 24.09) ja detsembris (9.12; 10.12; 12.12). Kõik huvilised on oodatud!

  • Tehnoloogia valitsemine on valdkond, mis ühendab endas tehnoloogia, majanduse ja avaliku poliitika. Need kolm valdkonda piiritlevad ka antud kursuse teemad. Kursuse käigus käsitletakse tehnoloogia iseloomu, arengut ja rolli tänases ühiskonnas; majandusarengu iseloomu ning avaliku poliitika rolli tehnoloogia ja majanduse arengus.
  • Loengud toimuvad Teisipäeviti kell 12.00 15.30 ruum X-413
  • Bakalaureuseeksamiks valmistumiseks vajalikud kordamisküsimused, lugemismaterjalid, juhend ning võimalus esitada foorumi kaudu küsimusi.
  • Info bakalaureustöö kirjutajale ja juhendajale

  • Kursus käsitleb valitsemist ja sellega seotud institutsioone. Kursuse käigus analüüsitakse kuidas toimuvad seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim teoorias ning Eesti praktikas. Täpsemalt pööratakse tähelepanu sellistele teemadele nagu valitsuse ja riigikogu võimulahusus, kohtuvõimu sõltumatus, avaliku teenistuse tegevus, agentuuride olemus ja koht Eesti avalikus sektoris, kodanike kaasamine Eestis.

  • Keskkonnapoliitika kursus on suunatud eelkõige põhiõppena avalikku haldust ja õigusteadust õppivatele üliõpilastele, kuigi teretulnud on ka teiste erialade tudengid. Kursus keskendub keskkonnapoliitikale kui ühele halduspoliitika valdkonnale ning selle ülesehitus lähtub eelkõige poliitikakujundamise eri tasanditest (ülemaailmne, regionaalne, riiklik, kohalik) ning keskkonnapoliitika kui valdkonna seostest teiste teadusharudega (õigus- ja majandusteadus, rahvusvahelised suhted ja julgeolek ning eetika). Keskkonnapoliitika erinevaid teemasid nagu looduskaitse, jäätmed, keskkonnakorraldus ning õhu ja vee kaitse käsitletakse pigem näidetena, mitte peamiste teemadena. Kursuse läbivaks teemaks on haldussuutlikkus keskkonnapoliitika kujundamisel ja elluviimisel.


  • OrganisatsiooniteooriaHHM0090

    Sügis 2013, 4 EAP

    Õppejõud:Tiina Randma-Liiv tiina.randma-liiv@ttu.ee

    Assistent: Linda Sutt lindasutt@gmail.com

    Kursuse eesmärk:Kursuse eesmärgiks on tutvustada organisatsiooniteooria aluseid ja rakendusi.

    Loengute toimumise ajad:01.11, 15.11, 29.11, 13.12; kell 12.30-15.45.

    Koht:Akadeemia tee 3, ruum X-413

    Seminarid (päevastele tudengitele): 05.12, 12.12; kell 15.30-17.30, ruum X-413

    Hindamine:Hinne koosneb kolmest osast: organisatsiooni analüüs nr. 1 (30%), organisatsiooni analüüs nr. 2 (30%), eksam (40%). Eksamile pääsemiseks peavad mõlemad kodutööd olema arvestatud (vähemalt pool punktide arvust). Hilinenud töid ei aktsepteerita.

    Eksam toimub 14. jaanuaril kell 14.00-16.00 ruumis X-413.

  • Põhiõppe ainetööd eraldi tunniplaanis ei ole. Aine toimub nii kevad- kui sügissemestril, loenguid ei toimu, vajalikud materjalid on kättesadavad moodles. Põhiõppe ainetöö on mõeldud 4. ja 5. semestri üliõpilastele.


  • Poliitikafilosoofia eksmaid 2013

    11. november kell 12.00-14.00 ruum X-312 (kirjalik)

    20. november kell 12.00-14.00 ruum X-214 (kirjalik)

    6. detsmeber kell 17.00-19.00 ruum X-214 (kirjalik)

  • Alates 12. märtsist, 2009. a kehtib uus praktikajuhend.

  •  Loengud toimuvad: 6.09; 20.09; 4.10; 18.10; 1.11; 15.11; 29.11; 13.12 kell 16.16-18.45 ruumis X-414

    Seminarid toimuvad: 25.09; 9.10; 23.10; 6.11; 20.11; 4.12; 18.12 kell  (:00-9:30 ruumis X-311

  • Kursus käsitleb riigi rahandust nii heaoluökonoomika kui ka avaliku valiku ja institutsionaalse ning konstitutsionaalse ökonoomika vaatepunktist. Kursus annab ülevaate riigi rahanduse kui distipliini ajaloost ja arengust, erinevatest lähenemistest riigi rahanduses (nt. Edgeworthi traditsioon ja Wickselli traditsioon) ja peamistest küsimusvaldkondadest, millega riigi rahandus tegeleb s.h. avalikud hüved, välismõjude problemaatika, maksustamise üldprintsiibid, efektiivne ja optimaalne maksustamine, eelarve, sotsiaalkindlustus, sotsiaalhoolekanne, kulu-tulu analüüs avalikus sektoris, omandiõigus.

  • Loengukursus koosneb kahest eraldiseisvast osast: riigiõpetusest ja õigusõpetusest. Riigiõpetuse raames on peamiseks teemaks kaasaegse euroopaliku riigi olemus ja kujunemine. Käsitletakse suveräänsuse ja õigusriigi mõisteid riigiteoreetilisest ja filosoofilisest perspektiivist. Lähemalt vaadatakse suveräänse riigi ja kodaniku vahelist olemuslikku suhet, samuti erinevaid vabaduse kontseptsioone. Õigusõpetuse raames antakse ülevaade õigusteaduses kasutatavatest põhimõistetest (õigusnormi olemus ja piiritlemine õigusvälistest normidest, õiguse allikad, normihierarhia jms). Käsitletakse ka Kontinentaal-Euroopa ja Anglo-Ameerika õigussüsteemi erinevusi, õpitakse tundma erinevaid õigusvaldkondi (era ja avalik õigus) ning neid eristama. Samuti tehakse sissevaade erinevatesse õigusharudesse.
  • Sissejuhatav kursus avalikku haldusesse. Kursuse eesmärgiks on anda sissejuhatav ülevaade peamistest kaasaegse avaliku halduse kesksetest küsimustest, mida edaspidiste õpingute jooksul detailsemalt käsitletakse. Kursus koosneb loengutest, seminaridest, iseseisvast kirjanduse läbitöötamisest, kirjalikust kodutööst ja eksamist.
  • Sissejuhatav kursus avalikku haldusesse. Kursuse eesmärgiks on
    anda sissejuhatav ülevaade peamistest kaasaegse avaliku halduse kesksetest küsimustest.
  • Kursuse eesmärgiks on anda osalejatele ülevaade Eesti haldussüsteemi ülesehitusest ja toimimisest.

  • Using a mixed lecture-seminar format, the goal of this course is to offer a better understanding of some of the EU’s core policies and a critical analysis of them. A short introduction of multi-level governance and in relation to policy theory is provided in the first lecture. By introducing and discussing the different policy modes that are currently to be identified in the EU – Community Method, Regulatory Mode, Distributional Mode, Policy Coordination as well as Inter- or Transgovernmentalism – we will move beyond multi-level governance. In the next step, we will critically discuss a number of EU public policies – the Common Agricultural Policy (CAP), Competition Policy, Regional Policy, Employment Policy, Economic and Monetary Union (EMU) as well as Social Policy & Social Agenda – and see whether and how they fit the ideal-typical policy modes. Our discussion will include interest fields (e.g. supporters and opponents), implementation structures as well as performance and impact of policies.

    For the last sessions, students will choose a topic from any of the public policies / policy modes discussed during the lectures and enter into a critical debate with other students. There will be proponents of a policy, while others will oppose it. More information on the debates and on the rules for the debates will be provided during the FIRST LECTURE. Students are REQUIRED to attend EACH SESSION and also need to write a summary of their chosen topic. There are no alternative forms for completing this course. Attending ALL sessions is MANDATORY.


  • Loengud toimuvad 27.09; 11.10; 25.10; 8.11; 22.11; 6.12; 20.12 kell 17:45-19:15 ruumis X-413
  • Vajalik informatsioon ja materjalid haldusjuhtimise kaugõppe magistrantidele


  • Statsionaarse õppe magistrante puudutavad juhendid, vormid jm

  • The purpose of the course is to introduce the students to the two main systems of Public Administration that evolved independently of the ‘Western’, now globalized system and its different forms, the Chinese and Islamic/Ottoman ones. These two systems are of particular interest because they may also form the basis of the two main competing models to the ‘Western’ form of governance. The course is therefore historical in focus but not in purpose. The idea is to look at PA in the context of governance and to see whether similar problems have been addressed in different ways. The goal of the class is both the familiarization with the two systems and the reflection of the ‘Western’ one through the comparative mirror.

  • Õigusmajanduslik analüüs (Law & Economics) tegeleb peamiselt kahe laia küsimusega. 1) Kuidas seadused (ja ka õigus laiemalt) mõjutab majanduse toimimist? 2) Kuidas kasutada majanduslikke meetodeid seaduste (ja ka poliitikate) analüüsimiseks. Käesoleva kursuse raames antakse ülevaade õigusmajandusliku analüüsi ajaloost ja kujunemisest, peamisest teoreetikutest, erinevatest koolkondadest, lähenemistest ja meetoditest. Kursuse raames rakendatakse õigusmajanduslikku analüüsi ka konkreetsetele probleemidele, mis on olulised riigiteaduste ja avaliku halduse seisukohast.


  • Loengute ja seminaride ajad:08.11, 22.11, 06.12, 20.12 kell 13.00-15.45.

    Kursuse eesmärgiks on tutvustada organisatsiooniteooria aluseid ja rakendusi. Kursuse raames antakse ülevaade organisatsiooniteooria arengutest klassikalisest kuni postmodernse lähenemiseni. Spetsiifilisemalt käsitletakse organisatsioonide ülesehitust ja struktuuri, eesmärkide ja keskkonna vastavust ning organisatsiooni kultuuri ja grupidünaamika peamisi aspekte.

    Paralleelselt vaadeldakse nii avaliku kui erasektori organisatsioone, nende sarnasusi ja erinevusi. Kursusel on lisaks teoreetilisele analüüsile ka praktiline väljund organisatsiooni ja selle struktuuri analüüsi näitel.


  • Alates 12. märtsist, 2009. a kehtib uus praktikajuhend.

  • Loengute ja seminaride ajad: 14.04 kl 9.30-12.30; 21.04 kl 9.30-12.30; 05.05 kl 9.30-12.30

    19.05 kl 9.30-12.30;

    Lühitutvustus: Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade avaliku sektori projektijuhtimise eripäradest ja olemusest näitlikustades seda Euroopa Liidu struktuurifondide rakendamisega Eesti kontekstis. Kuigi ühe loengu raames vaadeldakse projektijuhtimist mikrotasemel, keskendub kursus peaasjalikult projektijuhtimise makrotasemele. Uuritakse avaliku sektori projektipõhise rahastamise laiemaid motiive ja eesmärke, ELstruktuurivahendite rakendamise korraldust Eestis, selle erinevaid osapooli ning nende rolli projektide juhtimisel ja elluviimisel.

    Kursuse raames otsitakse vastust järgmistele küsimustele:

    i.Mis on projektijuhtimise eripärad avalikus sektoris?

    ii.Kes on avalikus sektoris projektide tellija, elluviija, rahastaja ning tulemuslikkuse hindaja?

    iii.Mis on erinevate osapoolte hinnangul peamised väljakutsed avaliku sektori projektipõhisel rahastamisel Eestis?

    iv.Mis saab pärast projekti lõppu?

    v.Kuidas mõõta projektide tulemuslikkust ja mõju?

    vi.Kas mitmetasemelist (projekti)juhtimist on võimalik korraldada lihtsalt?

  • Kursus käsitleb haldusjuhtimist süsteemitasandil
    (avalik sektor tervikuna, mitte üksik avaliku sektori organisatsioon).
    Käsitlusele tulevad teooriad ja lähenemised, mis vaatavad haldusjuhtimise
    arenguid ennekõike ajaloolises perspektiivis või läbi arengutrajektooride.
    Otsitakse vastuseid küsimustele, miks haldusjuhtimisega ja avaliku sektoriga
    tervikuna seostatakse ennekõike pidevaid reforme; miks haldusjuhtimise
    süsteemsed reformid ei õnnetus pea kunagi sellisena nagu plaaniti?
    Tutvustatakse erinevaid institutsionaalseid teooriaid ja lähenemisi, mis neile
    küsimustele osalisi seletusi pakuvad.


  • Loengukursuse eesmärk on anda ülevaade halduspoliitika peamistest mõistetest, teooriatest ja mudelitest ning analüüsida poliitika kujundamise protsessi Eestis. Loengukursus põhineb halduspoliitika protsessi mudelil ning keskendub poliitikakujundamise erinevatele etappidele ning seotud osapooltele. Oluline rõhk on poliitikaprotsessi lahtimõtestamisel läbi poliitika kujundamise, elluviimise ning poliitika analüüsi etappide.

    Loengute ja seminaride ajad

    13.09 kell 12.30-15.45

    27.09 kell 12.30-15.45

    11.10 kell 12.30-15.45

    25.10 kell 12.30-15.45

  • Tegemist on kraadiõppuritele mõeldud teadustöö metodoloogia ja teadusliku kirjutamisega seotud kursusega. Kursuse käigus tudengid omandavad nii teoreetilisi kui eelkõige praktilisi teadmisi teadustööst ja publitseerimisest.

  • Kursus annab üliõpilastele ülevaate sotsiaalteaduste olemusest, kasutatavatest meetoditest ja teadusliku analüüsi läbiviimise etappidest ning praktilised juhised iseseisva uurimistöö kavandamiseks.

  • Kursuse eesmärgiks on tutvustada tulemuseesmärkide seadmist avalikus sektoris, kirjeldada erinevaid tulemuste hindamise võimalusi, analüüsida kaasnevaid probleeme ja positiivseid mõjusid.


  • Kursus võrdleva avaliku halduse meetoditest ja teemadest ehk milleks ja kuidas erinevaid riike, haldussüsteeme, ühiskondi võrrelda. Kursus vaatab teemasid nii poliitikakujundamise kui ka teadusliku uurimistöö perspektiividest.


  • Halduspoliitikate võrdlemine viib sageli üheni kahest järeldusest.
    Esiteks sarnased poliitikaprobleemid käsikäes sarnaste eesmärkidega võivad viia
    erinevate lahenduste, poliitikainstrumentide ning osapoolte tegevusteni.
    Teiseks erinevad probleemid, kontekst ning osapooled, mis aga viivad sarnaste lahendusteni.
    Käesolev kursus keskendubki küsimusele, mis põhjustab halduspoliitikate
    sarnasust ja erinevust erinevates riikides. Võrdleva halduspoliitika kui
    uurimisvaldkonna konteksti paremaks tajumiseks käsitletakse kursuse jooksul
    viit lähenemist – paradigmad ja ideed, poliitikate levik ja ülevõtmine,
    institutsionalism, poliitikavõrgustikud ning rahvusvahelistumine, mis üritavad
    seletada poliitikate ühtsust ja lahknevust erinevates riikides. 

  • This course concentrates on case studies how businesses cope in changing global conditions and what are the key drivers of changes and factors of success.

  • Any economy can be seen as consisting of two different spheres, the financial/monetary economy and the ‘real economy’ of production and distribution of goods and services. This section covers the financial aspects of economic growth and development and the synchronization of the financial and the real economies: The role of a financial sector and a financial policy as necessary scaffolding supporting the real economy and financing innovations. Financial theory of growth and development is
    presented, as well as the role of financial institutions, central banks, and the Bretton Woods Institutions. Keynesian theory and the mechanisms causing financial fragility and financial crises, like the Asian Crisis, are explained.
  • The course gives an overview of economic and development policies that have made rich countries rich, while at the same time introducing the elements of a theory of uneven economic development. The course discusses policies from the Renaissance, mercantilism and cameralism of continental Europe, and the successful policies of development and industrialization from the rise of the USA, Germany and Japan to the success of Ireland and Finland in the late 20th century. Special attention is given to policy failures: why certain economic policies failed in certain contexts? The policies are discussed against the backdrop of the development of economic theory.

  • This course contains two parts. In part one, introductory lectures on International Organizations, governance and globalization will provide students with some basic knowledge on these issues. The lectures have a preparatory function for the second part, which is a reading seminar, dealing with selected key texts in this field (see course page in moodle). Furthermore, we will have a guest lecturer from the United Nations Development Programme sharing his experience in the field of poverty eradication and environmental governance.

    The course aims at giving students a critical introduction to social science approaches to International Organizations, governance and globalization; and to sharpen the students’ analytical skills (theoretical literacy).

    Students are required to attend the lectures as well as to discuss one of the reading seminar texts in front of class. This discussion/ presentation will be in pairs. In addition to this, students will write a summary (one page) of the text they discussed. Further information will be provided during the first session.

  • This introductory section is based on four case studies developed at Harvard Business School on different types of capitalism: English, American, German and Japanese. The institutional characteristics both uniting and differentiating these different capitalist experiences are thoroughly discussed. What are the technological and geographical dynamics of capitalism? When does capitalism cause peripheral poverty and when does it produce sequential upgrading? Classical colonialism is contrasted with the Asian ‘flying geese’ model of sequential economic growth. What determines the rise and fall of capitalist systems? What options are open to nations and regions today as regards types of capitalism? This section requires particularly thorough reading of the assigned cases on the part of the students.
  • This is not an introductory class to Public Management and Administration (PMA), but rather a problem-oriented course focusing on PMA, specifically in regard to administrative capacity and managerial competence. Points of concern, therefore, are the concept of administration; classic concepts and recent advances in organization and management theory; the role of the public service; the shift from classic PA via the New Public Management to the Neo-Weberian State, etc. The topics are discussed in the context of innovation policy and technology governance.

  • This course will consider the concept of governance and its linkage to public administration and political science. The term governance is now one of the most commonly used terms in the literature, and in popular parlance as well.Unfortunately, the term is used in a variety of different ways that have a number of different implications.The implications are both for academic work and for governance in the real world.

    Governance is particularly important as an approach for the comparative analysis of public administration and policy.Therefore, this course will utilize governance as a means of understandingpublic sector interventions into the economy and society, as well as some more general aspects of comparative politics.In part the utility of the concept of governance is that itcan integrate several other approaches in political science, public administration and sociology. This integration provides a more encompassing vision to how societies choose to govern themselves.

  • This course provides a set of tools for understanding and analyzing technical change and innovation, from the minor improvements that are constantly made to every product and service to the great surges of transformation that change the techno-economic paradigm for the whole economy. The course discusses the nature, sources and forms of evolution and diffusion of technical change at various levels, the changing windows of opportunity for companies and countries and the impact on socio-economic institutions of the different stages of diffusion of each of the five technological revolutions experienced from the “Industrial Revolution”. The object is to understand the current Information Technology Revolution, its impact and the possibilities it opens, within a wider historical framework. The course combines theory with analysis of case studies and involves several exercises that help connect the subject matter with current developments both in company strategies and in government policy for innovation and development.

  • The goal of this class is to see what can be learned for technology primarily from dealing with the critique thereof, as a sophisticated understanding of technology – and technology governance – requires that one look at, and understands, its “dark side” and its existence-changing, epochal power in the modern world. In this course, after the introduction of question and issues and a discussion of techno-determinism, pars pro toto, one of the main schools of that critique (that of the German Weimar Republic associated with the names of Freyer, the Jünger brothers, and Gehlen) is used to approach the issue; we will then deal in great detail with Information and Communication Technology (ICT) as the paradigmatic technology of our time, and here with a focus on the Web 2.0. Via the ‘Catholic critique’ we will look at counter-models, leading to the examination of one of the main technophobic utopias, the Arts & Crafts movement and especially Morris, and finally, to the question of contemporary realistic alternatives. The idea of this class is to investigate the philosophical arguments of the given texts and models, to follow these lines of thought in their theoretical and practical implications, and to discuss them on a culturological level as well.
  • This class is about innovation/industrial
    bureaucracy

  • Õppetöö toimub inglise keeles. This course is in English.

    Mondays
    18-20:30 & Wednesdays 9-11:30. 15.9.-15.10.2014 & 8.12. (18-20:30), 10.12.
    (9-11:30). Mondays room X-315; Wednesdays room X-416




Tegemist on haldusjuhtimise õppekeskkonnaga.

Skip Calendar

Calendar

Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 Today Thursday, 23 October 23 24 25 26
27 28 29 30 31   
Skip Online Users

Online Users

(last 5 minutes)
None
Skip Search Forums

Search Forums