| Mõistel “avalik eetika” on tänapäeval kaks peamist tähendust: esiteks n.ö. klassikaline tähendus ehk vastuse otsimine küsimustele, kuidas inimene peaks käituma, miks ta peaks olema eetiline ning mis on hea ja õige; ning teiseks tänapäeval avaliku halduse eetika diskursuse raames märksa levinum tähendus, mis keskendub eelkõige erinevatele vahenditele, mille kaudu üritatakse avalikus elus tegutsevaid inimesi eetiliseks muuta või neid eetilisena hoida. Käesolev kursus proovib anda ülevaate mõlemast. Kursuse käigus arutletakse selliste teemade üle nagu seaduse ja eetika vahekord, eetikakoodeksite ja eetika-alase seadusandluse roll, korruptsioon ja „vilepuhumine”, halduse kurjus jt. Kursuse eesmärgiks on anda osalejatele ülevaade ametniku kutseeetika olulisematest küsimustest, probleemidest ning põhimõtetest. The main aim of the course is to give an overview of innovation as a real development in enterprises, introduce different types (product, service, organizational and marketing innovation) and levels of innovation (from technological revolutions to other radical and incremental innovations), innovation in different sectors, concept of systems of innovation, and strategies for the promotion of innovation and using its competitive advantages. Also the impact of innovation on social and economic development and basic concepts of innovation policy will be discussed.
Tegemist on seminaride sarjaga eelkõige neile, kel plaan minna edasi õppima magistrantuuri Eesti või välismaa ülikoolidesse. Tavapärasest erineva ülesehitusega kursusel, kus traditsiooniliste loengute asemel toimuvad seminarid, on kolm peamist fookust: iseseisev uurimustöö, teadusmaailm kogu oma igapäevases kirevuses ja edasiõppimine magistritasemel. Loengud toimuvad 15. veebr.; 27. veebr.; 12. märts; 26. märts; 9. aprill; 23. aprill; 7. mai; 21. mai ja 24. mai toimub eksam This course offers a general overview of political science. It aims at making an acquaintance with the central concepts of modern political theory (freedom, democracy, civil society, rule of law, parlamentarism etc). It begins by providing insights into the historical emergence of politics as a practical field as well as into the beginnings of political theory. The course focusses on modern regimes, on the concepts of the state and democracy. Next to that, it also looks at the emergence of modern world-views and offers an overview of the major contemporary ideologies. Finally, the topics of representation and elections as well as those of parties and party systems are dealt with. Loengud toimuvad Neljapäeviti kell 14.00-16.16 ruum X-413 Bakalaureuseeksamiks valmistumiseks vajalikud kordamisküsimused, lugemismaterjalid, juhend ning võimalus esitada foorumi kaudu küsimusi. Info bakalaureustöö kirjutajale ja juhendajale Kursuse eesmärgiks on anda osalejatele ülevaade Eesti riigi peamistest institutsioonidest ning nende toimimisest. Kursuse eesmärgiks on anda mitmeplaaniline ülevaade Euroopa Liidust. Kursusel võetakse vaatluse alla EL-i peamised institutsioonid, nende sisemine ülesehitus ja rollijaotus, lähemalt tutvutakse ELi otsustusprotsessiga. Käsitlusele tuleb ka euroopastumise fenomen avaliku halduse perspektiivist, seda eeskätt halduspoliitikate ja liikmesriikide haldussüsteemide ühtlustumise näite varal. Kriitiliselt hinnatakse EL-i toimimise praktilist loogikat. Kursus käsitleb ka Euroopa Liidu (ja selle eelkäijate) loomise ajaloolisi eeldusi ja vahetut kujunemist, liikmesriikide ja keskuse vahelisi suhteid ning pädevuste teisenemist. Kõne alla tulevad olulisemad EL-i integratsiooni seletavad teooriad, sh ka küsimus üha sügavama lõimumise eeldustest ja võimalikkusest ning EL-i vastavus demokraatia nõuetele. Kursus käsitleb haldusjuhtimist süsteemitasandil (avalik sektor tervikuna, mitte üksik avaliku sektori organisatsioon). Käsitlusele tulevad teooriad ja lähenemised, mis vaatavad haldusjuhtimise arenguid ennekõike ajaloolises perspektiivis või läbi arengutrajektooride. Otsitakse vastuseid küsimustele, miks haldusjuhtimisega ja avaliku sektoriga tervikuna seostatakse ennekõike pidevaid reforme; miks haldusjuhtimise süsteemsed reformid ei õnnetus pea kunagi sellisena nagu plaaniti? Tutvustatakse erinevaid institutsionaalseid teooriaid ja lähenemisi, mis neile küsimustele osalisi seletusi pakuvad. Käsitletakse olulisemaid haldusjuhtimise võtmeteemasid käsitlevaid trajektoore.
Halduspoliitika kursuse eesmärgiks on selgitada, kuidas tehakse "poliitikaid" ehk kuidas otsustatakse, milliste probleemidega riigi erinevad institutsioonid peavad tegelema ning kuidas neile probleemidele lahendusi leitakse. Kursus annab ülevaate levinumatest halduspoliitika teooriatest, lähtudes oma ülesehituses halduspoliitika astmelisest mudelist. Suuremat rõhku asetatakse poliitika elluviimise ja hindamise käsitlemisele. Lisaks neile käsitletakse halduspoliitika ja eelarve seost, poliitikate ülekandmist (policy tranfer, lesson-drawing) ning kursuse lõpus vaadeldakse lähemalt nelja halduspoliitika valdkonna olulisemaid probleeme ning valikuid nii rahvusvahelises kui ka Eesti kontekstis. The course aims to give overview of sociology as specific science, research methods, important issues in contemporary society and teach social research skills. Kursuse põhieesmärk on tutvustada sotsioloogiat kui iseseisvat teadust, selle teoreetilisi aluseid, uurimisküsimusi ja -meetodeid ning arendada iseseisva uurimistöö kirjutamise oskusi. Kursuse põhieesmärk on tutvustada sotsioloogiat iseseisva ja iseärase teadusena, selle uurimismeetodeid, päevakohasteid uurimisküsimusi ning arendada sotsiaaluuringute teostamiseks vajalikke oskusi. Kursus käsitleb haldusjuhtimist süsteemitasandil (avalik sektor tervikuna, mitte üksik avaliku sektori organisatsioon). Käsitlusele tulevad teooriad ja lähenemised, mis vaatavad haldusjuhtimise arenguid ennekõike ajaloolises perspektiivis või läbi arengutrajektooride. Otsitakse vastuseid küsimustele, miks haldusjuhtimisega ja avaliku sektoriga tervikuna seostatakse ennekõike pidevaid reforme; miks haldusjuhtimise süsteemsed reformid ei õnnetus pea kunagi sellisena nagu plaaniti? Tutvustatakse erinevaid institutsionaalseid teooriaid ja lähenemisi, mis neile küsimustele osalisi seletusi pakuvad. Organisatsiooni- ja tööpsühholoogia aine raames tegeletakse inimese käitumise seaduspärasustega organisatsioonis ja töises keskkonnas. Inimese käitumist ja tegevust analüüsitakse kolmest tasandist lähtudes: individuaalne, grupi ja organisatsiooni tasand.
Kursuse eesmärk on anda ülevaade innovatsioonist kui reaalses ettevõtluses toimuvast uuendustegevusest; tutvustada erinevaid innovatsiooni liike (toote-, protsessi-, organisatsiooni- ja turundusinnovatsioone) ning erinevaid astmeid (tehnoloogilistest revolutsioonidest teiste radikaalsete innovatsioonideni kuni järkjärguliste innovatsioonideni). Kursus käsitleb innovatsiooni erinevates majandussektorites, innovatsioonisüsteeme ning ettevõtete strateegiaid innovatsiooni arendamisel ja konkurentsieeliste kasutamisel ning innovatsiooni mõju ühiskonna ja majanduse arengus.
Õppematerjalidele ligipääsuks on kursusele registreerinud tudengitel vaja "võtit ehk salasõna", mille saab Keio Velströmilt (selleks palun kirjutada e-maili aadressil velstrom@gmail.com)
Kursuse eesmärk on anda ülevaade innovatsioonist kui reaalses ettevõtluses toimuvast uuendustegevusest; tutvustada erinevaid innovatsiooni liike (toote-, protsessi-, organisatsiooni- ja turundusinnovatsioone) ning erinevaid astmeid (tehnoloogilistest revolutsioonidest teiste radikaalsete innovatsioonideni kuni järkjärguliste innovatsioonideni). Kursus käsitleb innovatsiooni erinevates majandussektorites, innovatsioonisüsteeme ning ettevõtete strateegiaid innovatsiooni arendamisel ja konkurentsieeliste kasutamisel ning innovatsiooni mõju ühiskonna ja majanduse arengus; samuti innovatsioonipoliitika põhimõisteid.
Keskkonnapoliitika kursus on suunatud eelkõige põhiõppena avalikku haldust ja õigusteadust õppivatele üliõpilastele, kuigi teretulnud on ka teiste erialade tudengid. Kursus keskendub keskkonnapoliitikale kui ühele halduspoliitika valdkonnale ning selle ülesehitus lähtub eelkõige poliitikakujundamise eri tasanditest (ülemaailmne, regionaalne, riiklik, kohalik) ning keskkonnapoliitika kui valdkonna seostest teiste teadusharudega (õigus- ja majandusteadus, rahvusvahelised suhted ja julgeolek ning eetika). Keskkonnapoliitika erinevaid teemasid nagu looduskaitse, jäätmed, keskkonnakorraldus ning õhu ja vee kaitse käsitletakse pigem näidetena, mitte peamiste teemadena. Kursuse läbivaks teemaks on haldussuutlikkus keskkonnapoliitika kujundamisel ja elluviimisel. Loengud toimuvad: 3. veebr, 17. veebr, 2. märts; 16. märts kell 13:00-15:30 Seminarid: 21. veebr; 20. märts kell 12:00-13:30 ja 10. veebr; 9. märts kell 13:00-14:30 Põhiõppe ainetööd eraldi tunniplaanis ei ole. Toimub üks sissejuhatav loeng 2.-3. nädalal nii sügis- kui kevadsemestril. Põhiõppe ainetöö on mõeldud 4. ja 5. semestri üliõpilastele. Poliitikafilosoofia eksamid toimuvad: 26. oktoober 2011 kell 14.00-16.00 ruumis X-211C ja 19. jaanuar 2012 kell 14.00-16.00 ruumis X-414 Käesolev kursus on mõeldud üldise sissejuhatusena politoloogiasse. Kursusel käsitletakse poliitika kui praktilise ala ja poliitikateooria ajaloolist kujunemist, tutvutakse põhjalikumalt riigi ja kodanikuühiskonna mõistete ning nende omavaheliste suhetega, samuti modernse maailmavaatelise paradigma kujunemisega. Käsitluse alla tulevad poliitikateooria kesksed mõisted (vabadus, demokraatia, õigusriik, parlamentarism etc.), lähemalt kaardistatakse tänapäevaseid režiime ja ideoloogiaid ning antakse ülevaade parlamentarismist, valimistest ja parteisüsteemidest. Alates 12. märtsist, 2009. a kehtib uus praktikajuhend. Tere Saadan teile info seoses reedese (18. novembri k.a.) seminariga. Seoses seminariga palun lugeda läbi tekst, mis on ilmunud Riigikogu Toimetistes ning mille lisan käesolevasse e-kirja. Selle artikli põhjal toimub meil arutelu. Parimate soovidega Jüri Kursus käsitleb riigi rahandust nii heaoluökonoomika kui ka avaliku valiku ja institutsionaalse ning konstitutsionaalse ökonoomika vaatepunktist. Kursus annab ülevaate riigi rahanduse kui distipliini ajaloost ja arengust, erinevatest lähenemistest riigi rahanduses (nt. Edgeworthi traditsioon ja Wickselli traditsioon) ja peamistest küsimusvaldkondadest, millega riigi rahandus tegeleb s.h. avalikud hüved, välismõjude problemaatika, maksustamise üldprintsiibid, efektiivne ja optimaalne maksustamine, eelarve, sotsiaalkindlustus, sotsiaalhoolekanne, kulu-tulu analüüs avalikus sektoris, omandiõigus. Loengukursus koosneb kahest eraldiseisvast osast: riigiõpetusest ja õigusõpetusest. Riigiõpetuse raames on peamiseks teemaks kaasaegse euroopaliku riigi olemus ja kujunemine. Käsitletakse suveräänsuse ja õigusriigi mõisteid riigiteoreetilisest ja filosoofilisest perspektiivist. Lähemalt vaadatakse suveräänse riigi ja kodaniku vahelist olemuslikku suhet, samuti erinevaid vabaduse kontseptsioone. Õigusõpetuse raames antakse ülevaade õigusteaduses kasutatavatest põhimõistetest (õigusnormi olemus ja piiritlemine õigusvälistest normidest, õiguse allikad, normihierarhia jms). Käsitletakse ka Kontinentaal-Euroopa ja Anglo-Ameerika õigussüsteemi erinevusi, õpitakse tundma erinevaid õigusvaldkondi (era ja avalik õigus) ning neid eristama. Samuti tehakse sissevaade erinevatesse õigusharudesse. Sissejuhatav kursus avalikku haldusesse. Kursuse eesmärgiks on anda sissejuhatav ülevaade peamistest kaasaegse avaliku halduse kesksetest küsimustest: avaliku halduse definitsioon ja avaliku halduse mõttelugu; ideoloogiad, riigiteooriad ja riigi ülesanded; avaliku ja erasektori erinevused ning mittetulundussektori roll; bürokraatia definitsioonid ja mudelid; maksud ja riigieelarve; riigi suurus kui riigi toimimist mõjutav faktor; avalik teenistus, riigi ametkonna juhtimine ja avalik eetika; innovatsioon, majandusareng ja riigi roll; mitmetasandiline valitsemine: omavalitsus – riik – Euroopa Liit; avaliku halduse arengud, reformid ja muutused. Kursus koosneb loengutest, seminaridest (päevasele õppele, osalemine kohustuslik), iseseisvast kirjanduse läbitöötamisest, kirjalikust kodutööst ja eksamist.
Kursus käsitleb haldusjuhtimist süsteemitasandil (avalik sektor tervikuna, mitte üksik avaliku sektori organisatsioon). Käsitlusele tulevad teooriad ja lähenemised, mis vaatavad haldusjuhtimise arenguid ennekõike ajaloolises perspektiivis või läbi arengutrajektooride. Otsitakse vastuseid küsimustele, miks haldusjuhtimisega ja avaliku sektoriga tervikuna seostatakse ennekõike pidevaid reforme; miks haldusjuhtimise süsteemsed reformid ei õnnetus pea kunagi sellisena nagu plaaniti? Tutvustatakse erinevaid institutsionaalseid teooriaid ja lähenemisi, mis neile küsimustele osalisi seletusi pakuvad.
Sissejuhatus õigusteadusesse (statsionaar- ja kaugõpe) reedeti 2011 sügis
Sissejuhatav kursus avaliku halduse BA päevastele ja kaugõppe üliõpilastele. Tehnoloogia valitsemine on valdkond, mis ühendab endas tehnoloogia, majanduse ja avaliku poliitika. Need kolm valdkonda piiritlevad ka antud kursuse teemad. Kursuse käigus käsitletakse tehnoloogia iseloomu, arengut ja rolli tänases ühiskonnas; majandusarengu iseloomu ning avaliku poliitika rolli tehnoloogia ja majanduse arengus.
Käesoleva kursuse eesmärk on käsitleda poliitka analüüsi kui poliitika protsesside osa, ja erinevaid analüüsitehnikaid, mida poliitika analüüsides tavapäraselt kasutatakse.
Loengute ja seminaride ajad: 14.04 kl 9.30-12.30; 21.04 kl 9.30-12.30; 05.05 kl 9.30-12.30 19.05 kl 9.30-12.30;
Lühitutvustus: Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade avaliku sektori projektijuhtimise eripäradest ja olemusest näitlikustades seda Euroopa Liidu struktuurifondide rakendamisega Eesti kontekstis. Kuigi ühe loengu raames vaadeldakse projektijuhtimist mikrotasemel, keskendub kursus peaasjalikult projektijuhtimise makrotasemele. Uuritakse avaliku sektori projektipõhise rahastamise laiemaid motiive ja eesmärke, ELstruktuurivahendite rakendamise korraldust Eestis, selle erinevaid osapooli ning nende rolli projektide juhtimisel ja elluviimisel.
Kursuse raames otsitakse vastust järgmistele küsimustele:
i.Mis on projektijuhtimise eripärad avalikus sektoris? ii.Kes on avalikus sektoris projektide tellija, elluviija, rahastaja ning tulemuslikkuse hindaja? iii.Mis on erinevate osapoolte hinnangul peamised väljakutsed avaliku sektori projektipõhisel rahastamisel Eestis? iv.Mis saab pärast projekti lõppu? v.Kuidas mõõta projektide tulemuslikkust ja mõju? vi.Kas mitmetasemelist (projekti)juhtimist on võimalik korraldada lihtsalt? |
Using a mixed lecture-seminar format, the goal of this course is to offer a better understanding of some of the EU’s core policies and a critical analysis of them. A short introduction of multi-level governance and in relation to policy theory is provided in the first lecture. By introducing and discussing the different policy modes that are currently to be identified in the EU – Community Method, Regulatory Mode, Distributional Mode, Policy Coordination as well as Inter- or Transgovernmentalism – we will move beyond multi-level governance. In the next step, we will critically discuss a number of EU public policies – the Common Agricultural Policy (CAP), Competition Policy, Regional Policy, Employment Policy, Economic and Monetary Union (EMU) as well as Social Policy & Social Agenda – and see whether and how they fit the ideal-typical policy modes. Our discussion will include interest fields (e.g. supporters and opponents), implementation structures as well as performance and impact of policies. For the last sessions, students will choose a topic from any of the public policies / policy modes discussed during the lectures and enter into a critical debate with other students. There will be proponents of a policy, while others will oppose it. More information on the debates and on the rules for the debates will be provided during the FIRST LECTURE. Students are REQUIRED to attend EACH SESSION and also need to write a summary of their chosen topic. There are no alternative forms for completing this course. Attending ALL sessions is MANDATORY.
This course is to introduce main theories and practice about information society in the context of public administration systems and reform. The course will cover topics as follows: the current state and development of the information society and egovernance (including issues such as Internet-based voting, e-security, etc with special emphasis on the Estonian case); the impact of the information society on public service delivery; the impact of e-Government on the private sector; and critique of e-governance. Vajalik informatsioon ja materjalid haldusjuhtimise kaugõppe magistrantidele
Statsionaarse õppe magistrante puudutavad juhendid, vormid jm The purpose of the course is to introduce the students to the two main systems of Public Administration that evolved independently of the ‘Western’, now globalized system and its different forms, the Chinese and Islamic/Ottoman ones. These two systems are of particular interest because they may also form the basis of the two main competing models to the ‘Western’ form of governance. The course is therefore historical in focus but not in purpose. The idea is to look at PA in the context of governance and to see whether similar problems have been addressed in different ways. The goal of the class is both the familiarization with the two systems and the reflection of the ‘Western’ one through the comparative mirror.
Kursuse eesmärgiks on tutvustada organisatsiooniteooria aluseid ja rakendusi. Kursuse raames antakse ülevaade organisatsiooniteooria arengutest klassikalisest kuni postmodernse lähenemiseni. Spetsiifilisemalt käsitletakse organisatsioonide ülesehitust ja struktuuri, eesmärkide ja keskkonna vastavust ning organisatsiooni kultuuri ja grupidünaamika peamisi aspekte. Paralleelselt vaadeldakse nii avaliku kui erasektori organisatsioone, nende sarnasusi ja erinevusi. Kursusel on lisaks teoreetilisele analüüsile ka praktiline väljund organisatsiooni ja selle struktuuri analüüsi näitel.
Alates 12. märtsist, 2009. a kehtib uus praktikajuhend. Kursus annab ülevaate riigi rahanduse kui distsipliini ajaloost ja arengust, erinevatest lähenemistest riigi rahanduses ja peamistest küsimusvaldkondadest, millega riigi rahandus tegeleb, s.h. avalikud hüvised, välismõjude problemaatika, maksustamise üldprintsiibid, efektiivne ja optimaalne maksustamine, sotsiaalkindlustus ja sotsiaalhoolekanne.
Kursuse eesmärgiks on käsitleda avaliku sektori organisatsioonide juhtimise
teoreetilisi lähenemisi ning peamisi väljakutseid tänapäeva avaliku halduse
kontekstis. Vaatluse alla tulevad olulisemad juhtimisteemad ning nende eripära
ja kaasused avalikes organisatsioonides.
Sissejuhatav kursus avalikku haldusesse, mis on mõeldud avaliku halduse eriala põhiõppe, kõrvalõppe ja teiste sotsiaalteaduste üliõpilastele ning kõigile teistele huvitatutele. Peamised teemad: avaliku halduse definitsioon; avaliku halduse mõttelugu; riigiteooriad; riigi ülesanded; avaliku ja erasektori juhtimine, mittetulundussektori roll; maksud; innovatsioon ja majandusareng; riigieelarve; avalik eetika; bürokraatia definitsioonid ja mudelid, bürokraatliku võimu teooriad, bürokraatia ja demokraatia. Kursus käsitleb haldusjuhtimist süsteemitasandil
(avalik sektor tervikuna, mitte üksik avaliku sektori organisatsioon).
Käsitlusele tulevad teooriad ja lähenemised, mis vaatavad haldusjuhtimise
arenguid ennekõike ajaloolises perspektiivis või läbi arengutrajektooride.
Otsitakse vastuseid küsimustele, miks haldusjuhtimisega ja avaliku sektoriga
tervikuna seostatakse ennekõike pidevaid reforme; miks haldusjuhtimise
süsteemsed reformid ei õnnetus pea kunagi sellisena nagu plaaniti?
Tutvustatakse erinevaid institutsionaalseid teooriaid ja lähenemisi, mis neile
küsimustele osalisi seletusi pakuvad. The course discusses crucial issues in the development and administration of small states. In many areas of life, small states face different problems than larger states, both in terms of the nature of problems (e.g. size of the market) and in potential solutions (e.g. limited human capital). Globalization and regionalization add new complex challenges to the small states. Innovation and industrial development often depend on long-term and large-scale investments and growing markets, both lacking by nature in the small states. Thus, the specific innovation and industrial policy context of the small states receives special attention during the course. Kursus annab üliõpilastele ülevaate sotsiaalteaduste olemusest, kasutatavatest meetoditest ja teadusliku analüüsi läbiviimise etappidest ning praktilised juhised iseseisva uurimistöö kavandamiseks. This course deals with capacities to generate, manage and evaluate policies. Specifically the course looks at factors influencing public sector capacities in developmental setting.
This course concentrates on case studies how businesses cope in changing global conditions and what are the key drivers of changes and factors of success.
The course is part of Technology Governance masters program but open to all graduate students. The course concentrates mainly on theoretical issues of development and globalization.
The course gives an overview of economic and development policies that have made rich countries rich, while at the same time introducing the elements of a theory of uneven economic development. The course discusses policies from the Renaissance, mercantilism and cameralism of continental Europe, and the successful policies of development and industrialization from the rise of the USA, Germany and Japan to the success of Ireland and Finland in the late 20th century. Special attention is given to policy failures: why certain economic policies failed in certain contexts? The policies are discussed against the backdrop of the development of economic theory.
The seminar operates as a classical graduate seminar where Masters students have to present their work on MA thesis.  The goal of this class is to see what can be learned for technology primarily from dealing with the critique thereof, as a sophisticated understanding of technology – and technology governance – requires that one look at, and understands, its “dark side” and its existence-changing, epochal power in the modern world. In this course, after the introduction of question and issues and a discussion of techno-determinism, pars pro toto, one of the main schools of that critique (that of the German Weimar Republic associated with the names of Freyer, the Jünger brothers, and Gehlen) is used to approach the issue; we will then deal in great detail with Information and Communication Technology (ICT) as the paradigmatic technology of our time, and here with a focus on the Web 2.0. Via the ‘Catholic critique’ we will look at counter-models, leading to the examination of one of the main technophobic utopias, the Arts & Crafts movement and especially Morris, and finally, to the question of contemporary realistic alternatives. The idea of this class is to investigate the philosophical arguments of the given texts and models, to follow these lines of thought in their theoretical and practical implications, and to discuss them on a culturological level as well.
| |
